Tunneterohke päev.

Täna sai praktikal tehtud palju tööd, lõikasime põõsaid ja likvideersime talvekahjustusi, mis olid väga hullud. Tegelikult hull on selle kohta hästi öeldud:D eks ma kunagi lisan pildi ka siis näete ise mida tegin. Igatahes vahepeal viskas mul nii kopa ette et lihtsalt ei tahtnud midagi enam teha, ei jõudnud ja ei suutnud. Vist sellepärast et olin igalt poolt okkaid täis, lõikasime mingit suuurt pargiroosi, mis torkis väga valusasti. Õnneks saime suurema osa tehtud ja juhendaja lubas puhata, sain siis esimest korda ära süüa võileivad mida olen iga hommik kaasa teinud, ühe sõin  ära, teise jätsin alles. Tuli jõud tagasi, aga tuju mitte. Läks natukene aega mööda, tuli nende ülemus kohale ja kutsus kohvile, siis me läksimegi ja istusime muru peal ja pidasime piknikku:) Väga armas ja hoolitsev temast. Meil oli väga tore, kõhu sai täis ja juttu sai puhutud, tuli tööd edasi teha.Võtsime järgmised põõsad ette, ahjaa seal oli suur lumehunnik ka, mille otsast oleks saanud alla lasta:D Kui töö sai valmis mõtlesime et kell on juba väga palju aga polnudki, lihtsalt tunne oli selline. Saime väga palju täna tehtud. Jõudsin koju, olin väga väsinud, aga siiski võtsin jälle päikest ja puhkasin kiigu peal lesides.
Päike võetud, olin netis natukene, rääkisin jälle Mannuga, oii kui kallis ta ikka on ja ta suudab üllatada mind:) Nimelt teeb ta mulle ärasaatmispeo järgmine reede, mõlemad ootame juba hullupööra. Jõudis kätte õhtupoolik, läksin ma linna kohtuma ühe inimesega. Mu kindlaks sooviks oli jalutada mere ääres, sest see rahustab mind. Mul oli päev otsa imelik tunne sees, närviline ja üleüldse, väga kahtlane. Jalutasime siis  mere äärde, ta viis mu muuli juurde, ma polnud ennem seal käinud, väga huvitav oli. Nägime ka natukene kuidas päike loojus...Igatahes oli see jalutuskäik vägagi meelepärane ja rahustav ja ka natukene romantiline;) Kahjuks sai aeg otsa ja pidime ära minema, tuul oli ka tugev, ei tahtnud külmetada. Oli veel pisut aega, istusime pargis, ajasime juttu ja olime lihtsalt. Temaga koos sain ma oma rõõmsameelsuse tagasi, polnud enam nii närviline. Ta mõjub mulle hästi! Anyway läks aeg väga kiiresti nagu alati, seekord ma ei tahtnud üldse lahkuda. Kõndimisega lõpus läks samm kiiremaks, sest kell oli palju ja buss läks ja ma lubasin olla 10ks kodus ja nii ma ka olin. Sain kiita vanaema käest ka.
Aga see tänane õhtu oli ülisuper! Jääb alatiseks meelde, sest S suutis mu teha mega õnnelikuks:) ja ta on mu kaitseingel (A) Ma muutsin muidugi telefonis Mannu kadedaks, ei tea miks? Seda teavad ainult osad. Kus ma nüüd pooleli jäingi...Ahjaa , väga tunneterohke päev oli just seepärast mis mul nüüd mõtetes mõlgub ja oli mõtteis... Aga homme on ka päev ja reeeedeeeee:D Näeb mis homne õhtu toob.
et siis ilusat und kõigile!

Varsti näeme kallikesed

T.

Oled mul mõtetes;)