Sunday, September 11, 2011

Memory...

Pole ammu küll kirjutanud siia, aga täna ma seda teen sest...

Hommikul kui tõusin ja olin söögi ära söönud, tulin netti. vaatasin facebookis ringi ja avastasin ühe kurva uudise. Alguses arvasin et see on mõni nali või midagi sellist, aga täiesti tõsi lugu...
nimelt avastasin seda, et üks mu headest sõpradest on siit ilmast lahkunud :( Ma ei tahtnud seda uskuda, mõtlesin et see nali, võtsin ta konto lahti ja nägin veel kaastundeid. Et siiski on see tõsi...
Ma algul ei saanud aru mis toimub, kuid siis hakkasid pisarad lihtsalt voolama ja kurbus sai minust võitu. Nüüd ma mõistan, mida inimesed tunnevad kui kaotavad kellegi lähedase või hea sõbra. See on väga ränk, sellist tunnet ei tahaks kellelegi soovida. Mul oli selline tunne, et kõik laguneb koost, et nagu alles olime koos ja tegime nalja, aga nüüd teda enam ei ole...
Mitte kellelegi ei taha see kohale jõuda, ka mitte minule. Mul selline tunne et kui pannen silmad kinni on see uni ja kui uuesti lahti teen on kõik korras, aga ei. tuleb reaalsusele tõtt vaadata ja teada seda, et ta oli kõigile väga kallis.
anyway, olen ma suht kurb. Mälestused on need mis jäävad. Ta oli nii hea inimene, miks just tema:S:/ ta oli nii elurõõmus ja tore inimene, mul pole lihtsalt sõnu...
aga elu on karm, kunagi ei tea mis võib juhtuda. tuleb elust võtta kõik, mis võtta annab ja iga hetke väärtustama, sest kunagi ei või teada mis juhtub.
kõige raskem ongi see, et kõik tundubb nagu oleks endine, et kõik toimub maailmas samamoodi, aga... Teda enam ei ole:( Tekib tunne nagu KUIDAS on võimalik, et kõik läheb samamoodi edasi, kui niipalju on muutunud...

Need kes meie seast lahkunud on, nemad ei tahakski et maailm seisma jääks, nad tahavad et me oleksime õnnelikud selle üle mis meil on ja et me väärtustaksime neid hetki mis me nendega koos veetsime. Nad ei taha et me mineviku külge rippuma jääks, nad tahavad et me naerataksime, pööraks minevikule selja ja astuks sirge seljaga edasi, sest kunagi me kohtume nendega taas...
ja nemadki liiguvad oma toimetustega edasi, lihtsalt meist eemal, aga nad ootavad meid kuskil... :)

Igatahes, puhka rahus kallis Karmo (W), Me kõik jääme sind igatsema, sest sa olid meile kallis:( Liiga ränk on olla... Ma ei saanud sulle öelda kui kallis ja tähtis sõber oled, loodan et sa sealt ülevalt näed, mida kõik läbi elavad ja kes on su sõbrad... :'( oled Meie südametes edasi(W)


R.I.P Karmo (W) Olid meile väga kallis!:'( Parim!

No comments:

Post a Comment